Elu nagu lint

Kunagi meeldis mulle hirmsasti mõelda, et inimesed siin ilmas ei muutu. Võib-olla pealtnäha, aga sisimas mitte kunagi. Sellisena nagu me sündinud oleme, jääme me elu lõpuni. Selline teooria tundus mulle olevat kõige õigem, aga ajapikku olen hakanud mõistma kui kaunisti ma eksinud olen. Kasvõi juba see, et ma tunnistan enda eksimusi ja muudan arvamusi, kukutab minu teooria kuristikust alla. Ma olen siiski teinud arenemisprotsessi. Muutnud enda mõtteviisi ning tunnistanud ka kõige lihtsamaid vigu. Kas sellist asja saab nimetada muutuseks?

Ma arvan, et minu kuristik on lagunenud ning lagunenud kuristiku asemele on loodud uus turvalisem ja kindlam pinnas. Minu põhimõttel oleme meie, inimesed, alati muutuste ja arengu teel. Seda võiks kirjeldada kui jooksulinti või eskalaatorilinti, mida mööda me liigume. Ainuke viga on selles, et me lähme kas vooluga kaasa, laseme ennast juhtida edasi, lepime olukorraga, oleme valmis muutusteks ja arenguks või me jääme paigale. Mitte küll seisma, sest seisma jäädes liigutab lint meid edasi, kuid me liigume ühe koha peal. Elu kui lint on alati olemas ja valmis meid liigutama, andes meile tõuke edasi liikumiseks. Edasi liikumine tähendab mineviku ununemise ja sellega leppimine, arengu ja muutuste jaoks uued arusaamad, mõtted, uued tuuled meie hinge ja keskkonda meie ümber, mida me tunneme ning tajume.

Lindi teoorias on seljuhul antud meile kaks valikut: me jääme paigale või liigume. See oleneb absoluutselt inimesest endast. Inimesed ei saa inimestele anda käske või olla surveks. Kritiseerimine ja noomimine ei anna tulu. Ka mitte kasu. Liikumisega seoses on üks viga. Võib-olla me liigume lihtsalt vooluga kaasa. Vooluga kaasa liikumiseks on minu meelest siiski üks probleem. Tihtipeale inimesed, kes vooluga kaasa liiguvad, on samasugused nagu need, kes jäävad paigale. Sisimas ei toimu arenguid, muutusi, vaid tuim liikumine nagu mulle seda kirjeldada meeldib või nagu hetkel sümpaatne on.

Niisiis, inimesed muutuvad. Nad muutuvad olenevalt sellest, kuidas nad ise selleks valmis on ning neile meeldib. See on tore, sest muutused on elus väga tähtsad ning vajalikud. Nii bioloogilises, elulises mõttes. Ilma muutusteta ei toimu muutusi, mis oleksid vajalikud inimkonna paremale toimimisele.

Anette