Mets

Mulle meeldib käia metsas. Korjata seeni, mustikaid või hoopis pohlasid. Kõndida ringi, ahmida värsket õhku, ümiseda omaette või mõelda mõtteid. Mida kõike ma metsas pole ära mõelnud.

Eelmine aasta oli minuga kaasas ka muusika, kuid nüüd ma tunnen, et isegi muusikat pole vaja selleks, et tunda ennast seal hästi. Muusika jääb koju. Metsa jääb vaikus.

Ma olen alati pelgand sitikaid ja muid lendlevaid olevusi, kuid metsas olles ei ole mul neist isegi sooja ega külma. Ma lasen ennast sambla peale istuma. Unustan mustikaid korjates ennast mõtetesse ning isegi enda ümber tiirlevaid kärbseid ei pane ma tihtipeale tähele. Rääkimata mõnest hammustavast sääsest ja parmust.

Täna jätsin koju isegi kaamera, et ta mind ei segaks. Seda enam sain mõelda enda mõtteid ning korjata seekord rohkem mustikaid kui eelmine kord. Isegi varajasi kukeseeni leidus.

Pärast metsas käiku tunnen ma ennast küll väsinuna, kuid koju jõudes ja tükk aega teises keskkonnas viibides, ma tunnen, et mul on energiat veel veel ja veel.

Ning see värske ja külm õhk, mida ma alati ahmin, mida ma alati hingan ja tunnetan..

Mõned positiivsed mõtted Amsterdamist

Euroopa riigid ei ole minu jaoks kunagi olnud nii huvitavad kui Lõuna-Ameerika ja Aafrika riigid. Olen alati mõelnud Euroopa avastamist vanaduspõlves, kus hing enam ei kannata pikki väljasõite, kuid nüüd olen arvamusel, et ka Euroopas on midagi nii põnevat ja huvitavat.

Nagu ütles autor, siis Hollandisse tõesti naljalt ei satu. Jällegi vanaduspõlves, kui sedagi.

Kuid nüüd olen ma absoluutselt veendunud, et Hollandisse minu hing vanaduspõlves ei satu, vaid ta lause püüdleb sinna. Ning mitte vanaduspõlves, vaid noores eas.

Minu arust oli Amsterdami raamat äärmiselt vahva ja hea lugemine. Sa lihtsalt loed, loed ja loed. Sa loed suure põnevusega, suure huviga, tundmata kordagi igavust. Ma tõesti kiidan autorit äärmiselt huvitava, põneva ja lõbusa raamatu eest. Ma poleks arvanud, kui huvitav ja mitmekesine võib-olla üks Euroopa riik.

Ainult positiivsed sõnad!