Tegelikult ma pole saanud kunagi aru, kuidas saavad inimesed (eelkõige õpetajad koolis ja muud tähtsad inimesed) hinnata kellegi kirjandeid. Või panna hinde selle eest, kuidas me luuletust, poeeti, ballaadi või muud kirjanduslikku loomingut mõistame.
Igal inimesel on oma eripärad. Me mõtleme teistmoodi, meil on igal ühel oma arusaamad ja arvamused. Minu arust on kõige tähtsam siin elus see, kuidas me ise endale nt. luuletuse lahti sõlmime. Mida annab meile antud luuletus, mida ta meile tähendab. Jah siinkohal tuleb tõesti osata tuua välja hea põhjendus, aga tingimata ei ole me sunnitud seda tegema.
Seetõttu ma ei mõista hindamissüsteeme. Minu meelest ei saa tähendada üks luuletus ainult üht. Ta võib olla nagu kräsupeakook - täis erinevaid kihte, tahke, maitseid..
