What’s more important? What we become, or how we become it?

Mulle jäi silma üks küsimus, mille üks tüdruk oli enda näoraamatus pildi alla kirjutanud. Mõtlesin veidi aega selle üle järele ja kuna ma ei soovi kommenteerides oma sõnumit edasi öelda, mõtlesin üpris põgusalt oma mõtteid siin blogis edasi kanda.

Küsimus, mis uusi küsimusi tekitas oli lihtne, kuid kaasahaarav. Nii nagu lihtsalt asjad siin elus on.

''What’s more important? What we become, or how we become it?'' - Esialgu trummeldasin oma näppe vastu lauda, mõeldes küsimuse ühele poolele, küll teisele poolele, tekitades endale järjest rohkem uusi küsimusi juurde. Siinkohal võib olla igal inimesel oma arvamus ja mõistmine. Kuid oma mõttelaengu põhjal jõudsin siiski järeldusele mõlema osapoole tähtsusele, millest teine osapool on siiski veidi tähtsam kui esimene. Keeruline seletus? See, kuidas me ''selleks'' saame on paratamatult tähtsam kui see ''kelleks'' me saame. Tegelikult on need asjad omavahel sümbioosis või kuidas öelda, nad on omavahel seotud. Ühest niidiotsast saab alguse teine, ühest teelõigust saab alguse järgemine. Rajad, millest me läbi liigume, teekond, mida mööde me rändame mõjutab seda, kuhu me välja jõuame. Ning nüüd meenub tark lause, mis paneb meile kõrva taha edaspidiseks mõtteaineks pakkuva terakese: pole tähtis, kuhu sa jõuad, vaid see, kuidas sa sinna jõuad. Ning see ongi areng, see ongi teekond, see ongi otsimine ja lõpuks leidmine.

See, kelleks me kujuneme või kelleks me saanud oleme, sõltub sellest, kuidas ja milliseid radu, püüdluseid ja teekondi me läbi oleme pürginud. Lihtne.