22 October, 2011

Seekord jooksis mõtteke eilses keemia tunnis

Ma olen alati mõelnud, et vanusel pole tähtsust. Kuid tundub, et mida küpsemaks me saame, seda rohkem asjade üle mõtleme ja neist aru saame.
Nüüd jõudsin ma mõttele, et vanusel on tähtsus. Kindlasti on tal tähtsus. Eri vanuses inimestel on eri väärtushinnangud. Mida nad hindavad, mis on nende salasoovid, eelistused. Kuidas nad mõistavad ja vaatavad maailma enda pilgu läbi. Mida nad üldse elult soovivad. Mida nad soovivad suhtes, kuidas nende meelest peaks suhe toimima.
Üks erand minu jaoks küll: välja arvatud siis, kui kahel osapoolel on sügav hing. Nad oskavad üksteist mõista ja hinnata teineteise väärtusi. Nende suhe, ma arvan, on nagu koostöö. Mõlemad osapooled annavad endast, jagavad ja teevad kompromisse. Nende suhe põhineb koostööl. Kusjuures minu arvates ongi see suhte puhul üks kõige tähtsamaid asju.

2 comments:

  1. Mai tea, mul on just vastupidi, või noh, kui ma kooli läksin, siis ma vahel ikka põdesin, et ma olen mingi teistest (kes olid minust palju väiksemad) noorem... Siis nagu oli tähtsus, aga praegu, eriti nagu ei ole.. Olen ükskõik kui suur või ükskõik kui vana, pole tähtis. Võibolla tuleb veel kuskil täiskasvanuks-saamise eas vanuse tähtsus esile, aga see veel selgub ;)

    ReplyDelete
  2. Ma pidasin silmas just kahe vastassugupoole suhteid.

    ReplyDelete