Rõõmu lisas esiteks autogramm. Autogramm, mille ma sain tänu isale, kes enda vabast ajast käis PetronePrindi Tartu kontoris, et haarata mulle kaasa Justin Petrone autogrammiga raamat. Suured tänud sulle!
Raamat oli iseenda leidmisest. Piisavalt raske teekond Eestis iseenda leidmisel. Mida ma siiski tahan? Kas ma seda kõike olengi tahtnud?
Tagasisamme teha ei saa. Kõik tuleb vastu võtta. Tuleb olukorraga harjuda. Alati on positiivseid külgi.
Ma ei teagi, mida öelda. Selles raamatus on midagi nii head. Võib olla on asi selles, et inimesi huvitab võõramaiste inimeste mõtted Eestist.
Mulle tundub, et Justini mõtted on sarnased meie omadega. Kas meid ka ei pane vahest mõtlema meie endi käitumine, iseloom, kombed ja muud tüüpilise eestlasega seotud kaadervärgid. Tegelikult sooviks me kõik oma kaasmaalaste poolt naeratusi ja küsimusi Kuidas Läheb. Kuid meie mõtted ei tee tegusi. Nagu ütles mu isa, siis mõte/idee on hea, aga teostus on halb/vilets.
Mulle meeldis see eneseotsingu raamat. Käia läbi kogu Tema teekond.
Aitäh selle toreda raamatu eest. Anette.
No comments:
Post a Comment